Orgaanilise tina ja pulbrilise kaltsiumtsingi stabilisaatorite sünergistlik toime polüvinüülkloriidis (PVC)

Orgaanilise tina ja pulbrilise kaltsiumtsingi stabilisaatorite sünergistlik toime polüvinüülkloriidis (PVC):

Orgaanilised tinastabilisaatorid (tioolmetüültina) on tavaliselt kasutatav PVC-soojusstabilisaatori tüüp. Need reageerivad PVC-s sisalduva happelise vesinikkloriidiga (HCl), moodustades kahjutuid anorgaanilisi sooli (nt tinakloriidi), takistades seeläbi HCl akumuleerumist ning vähendades PVC materjalide lagunemist ja kollasust.

Pulber kaltsiumtsinki stabilisaator on kaltsiumi- ja tsingisoolade segu, mida tavaliselt lisatakse peene pulbrina PVC-le. Nii kaltsiumi- kui ka tsingiioonidel on võime PVC-d stabiliseerida. Kaltsiumiioonid võivad neutraliseerida PVC-s toodetud happelisi aineid ja moodustada stabiilseid kaltsiumisoolaühendeid. Tsingiioonid reageerivad PVC-s sisalduva vesinikperoksiidiga (HCl), moodustades kahjutuid anorgaanilisi ühendeid ja takistades HCl kogunemist.

Kui PVC-s eksisteerivad koos orgaanilise tina ja pulbrilise kaltsiumtsinki stabilisaatorid, võivad need üksteist edendada ja parandada HCl-i töötlemise võimet. Orgaaniline tina võib pakkuda täiendavat neutraliseerivat võimet lagundada rohkem toodetud HCl-i, samas kui pulbrilised kaltsiumtsingi stabilisaatorid võivad pakkuda rohkem kaltsiumi ja tsingiioone, takistades veelgi HCl-i kogunemist. Selle sünergilise efekti kaudu võivad orgaanilised tina ja kaltsiumtsingi pulbri stabilisaatorid suurendada PVC materjalide termilist stabiilsust, parandada nende kasutusiga ja jõudluse stabiilsust.

Tuleb märkida, et parima sünergilise efekti saavutamiseks tuleb orgaanilise tina ja kaltsiumtsingi stabilisaatorite kogust ja osakaalu kohandada mõistlikult vastavalt PVC-toodete spetsiifilistele nõuetele ja kasutuskeskkonnale. Samas tuleb kasutamisel pöörata tähelepanu ohutusele ja keskkonnaküsimustele, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.